SEITSETEIST - PALERMO

17

PALERMO

NOVEMBER 2023

Särava arhitektuuriga Palermo on Sitsiilia pealinn, ajalooliselt värvikas, kultuuriliselt kirev, kulinaarselt kõige rikkamaid linnu Itaalias oma turgude ja tänava meluga. Selle rohkem kui 2700 aasta vana linna teine nimi on “Päikese kuningriik”, ahvatlev Vahemere kliima, kus suved on kuumad ja kuivad, talved pehmed aga natuke vihmased. See on Euroopa ja Aafrika ristumiskoht, kus omavahel saavad kokku Euroopa innovatiivsus ja Aafrika erksad värvid. KIndlasti väärib veel ära märkimist, et Palermo oli üks esimesi Euroopa linnu, kus moslemid, juudid ja kristlased elasid keskajal kõrvuti suhtelises rahus. Seda üksteisemõistmist on ka tänapäeval Palermos tunda.

Itaaliaga käivad väga tihti kaasas ka maffiajutud ja kurikuulus maffiaorganisatsioon Cosa Nostra on just Sitsiilia päritolu ja kujunes välja Sitsiilia maaomanike teenistuses olnud kohalike kaitsegruppide baasil 1800. aastatel, pakkudes "kaitset" (jutumärkides) korra ja õigussüsteemi puudulikkuse tingimustes. 20. Sajandil laienes Cosa Nostra edasi USA-sse (eriti New Yorki ja Chicagosse), kus see sulandus sealsete immigrantide kogukondadesse. Arvatakse et kõige vägivaldsem ja mõjukam periood oli aastatel 1940 kuni 1980, kui oli palju tuntud mõrvu ja poliitilist korruptsiooni. 1990ndadtel tõid kaks kohtunikku Giovanni Falconele ja Paolo Borsellino maffiabossid kohtu ette. Nad mõlemad mõrvati. Väidetavalt tegutseb Cosa Nostra Sitsiilias ka tänapäeval. Mina seda ei märganud, küll aga haaras minu tähelepanu lõunamaine arhitektuur, inimesed, tänavakunst.

Kogu see salapära oli võib-olla üheks ajendiks, mis inspireeris mind Palermo maratonil osalema. See on ka siiamaani kõige odavam maraton, kus ma jooksnud olen. Registreerimise tasu oli 33 eurot.

Palermo maratoni rada on küllaltki tasane linnarada, mis kulgeb läbi ajalooliste paikade ja see tuleb läbida kaks korda. Novembrikuu ilm on juba natuke jahe, umbes pluss 16 kuni 20 kraadi, kerge tuulega aga jooksmiseks ideaalne.

Start antakse Piazzo Ruggero Settimo väljakult, mis on tavaelus üks Palermo keskseid ja elavamaid kohti. Suuri rahvamasse maratonistarti ei kogunenud, pigem selline väike Itaalia pereüritus, kus jooksuklubid omavahed mõõtu võtavad. Siiski on rahateenimise eesmärgil kohal ka mõned eliitjooksjad Aafrika mandrilt aga suur enamus on siiski kohalikud italianod.

Esimene maamärk on kohe Teatro Politeama Garibaldi, mis on Palermo üks olulisemaid kultuuriasutusi. Siis Piazza Vittorio Veneto, mis rajati 20. sajandi alguses, et tähistada Palermo vabanemise 50. Aastapäeva. Edasi kulgeb rada läbi mõnusalt jahutava roheala, mida mõlemalt pool teed palistavad jõulised ja jändrikud oliivipuud.

Möödume ka Palazzina Cinese kõrvalt. See on ainulaadne ajalooline palee Palermos, mis peegeldab 18. sajandi Euroopa huvi idamaade kultuuri vastu. Palee tellis 1799. aastal Sitsiilia kuningas Ferdinand III. Palee teeb eriliseks sisekujundus, mis on rikkalikult kaunistatud freskode, siidist seinakatete ja laemaalingutega, mille autoriteks on kunstnikud nagu Giuseppe Velazquez ja Vincenzo Riolo. Üks huvitavamaid ruume on "maagilise lauaga" söögituba, kus laud tõuseb köögist otse söögisaali läbi põranda. Seda paleed on ka kõikidel lihtsurelikel võimalik külastada. Edasi möödume Villa Niscemist, mis on ajalooline villa ja tänapäeval on see Palermo linnapea esindusresidents ja üks linna esindushoonetest. Ka seda hoonet on võimalik hea õnne korral külastada. Ja siis jõuame tagasi linna südamesse, et Teatro Massimo eest läbi joosta, mis on Itaalia suurim ja üks Euroopa suurimaid ooperimaju, tuntud oma suurepärase akustika ja muljetavaldava arhitektuuri poolest. Teatro Massimo pakub igapäevaseid giidiga ekskursioone, mis kestavad umbes 40 minutit ja veel üks huvitav fakt, jõudes tagasi maffiajuttude juurde. Teatro Massimo on tuntud ka filmimaailmas. Näiteks filmiti seal Francis Ford Coppola filmi The Godfather Part III lõppstseenid, kus teatri grandioosne trepp mängib olulist rolli.

Ja siis me jooksime läbi Palazzo Reale, tuntud ka kui Palazzo dei Normanni ehk Normannide palee. See on üks Palermo ja kogu Euroopa vanimaid kuninglikke residentsse, mis asub linna kõrgeimal punktil ja on olnud sajandeid Sitsiilia võimu keskuseks. Palees asub ka erakordne kabel Capella Palatina, mis ühendab endas Bütsantsi mosaiike, islami dekoratiivkunsti ja ladina arhitektuuri. See on üks silmapaistvamaid näiteid Normanni-Araabia-Bütsantsi stiilist, mis on iseloomulik 12. sajandi Sitsiiliale.

Edasi möödus rada Palermo katedraali kõrvalt, mis on üks Sitsiilia silmapaistvamaid ja ajalooliselt tähtsamaid kirikuid, mis peegeldab saare mitmekesist kultuuripärandit. See on ka matmispaik mitmele Sitsiilia kuningale. Monumentaalne segu normanni, islami ja baroki arhitektuurist ja lisaks avaneb katedraali katuselt muljetavaldav vaade Palermo linnale ja ümbritsevale maastikule.

Ja juba paistabki Piazza Pretoria, mille keskmes troonib Fontana Pretoria, mis on üks Palermo ajaloolise keskuse silmapaistvamaid ja ka vastuolulisemaid paiku. See on muljetavaldav hilisrenessanss-stiilis marmorist purskkaev, mille lõi 1554. aastal Firenze skulptor Francesco Camilliani. Algselt oli see mõeldud Firenze aadliku Don Luigi de Toledo villa aeda, kuid 1573. aastal ostis Palermo senat selle, et kaunistada linna. Purskkaev toodi Palermosse 644 tükina ja paigaldati lõplikult 1581. aastal Camillo Camilliani ja Michelangelo Naccherino juhendamisel. Purskkaev on kaunistatud enam kui 50 skulptuuriga, mis kujutavad mütoloogilisi olendeid, jumalusi ja allegoorilisi kujundeid. Tänu nende alasti kujutistele ja linna valitsuse korruptsioonile viitavatele sümbolitele sai väljak rahvasuus hüüdnime "häbituse väljak".

Järgmine arhitektuuri ime on Piazza Villena, mis rahvapäraselt tuntud kui “I Quattro Canti” (neli nurka). Väljak on kaheksanurkne, kus neli külge moodustavad tänavad ja ülejäänud neli on sümmeetrilised, nõgusa kujuga barokkfassaadid. Iga fassaad on jagatud neljaks tasandiks, mis sümboliseerivad tõusu maapealt taeva poole. Kõige alumine tase on neli purskkaevu, mis esindavad Palermo iidseid jõgesid – Oreto, Kemonia, Pannaria ja Papireto. Teine tase on allegoorilised kujutised neljast aastaajast – kevad, suvi, sügis ja talv. Kolmas tase sümboliseerib nelja Hispaania kuningat, kes valitsesid Sitsiiliat – Karl V, Felipe II, Felipe III ja Felipe IV. Ja kõige ülemine tase esindab nelja Palermo kaitsepühakut – Santa Cristina, Santa Ninfa, Santa Oliva ja Santa Agata . Tänu oma asukohale ja arhitektuurilisele kujundusele on väljak saanud hüüdnime "Teatro del Sole" ehk “Päikese teater”, sest päike valgustab päeva jooksul alati vähemalt ühte fassaadi.

Esimene ring on joostud ja poolmaratoonarid pääsevad puhkama aga maratonijooksjatel tuleb 21 kilomeetrit veel teist korda läbida. Ühest küljest natuke igav aga samas juba tead, mis sind ees ootab. Ja ma nii nautisin teist korda läbi Palazzo Reale jooksmist.

Kui nüüd korralduslikule poolele hinnang anda, siis võiks öelda lõunamaiselt omaloominguline.

Kuigi Itaalia on maailmas kõige rohkem tuntud erinevate pastatoodete poolest, siis Sitsiilia köögis on väga populaarne hoopis krõbedaks praetud riisipall, mis on täidetud rikkaliku lihakastme, juustu ja hernestega. See roog on pärit 10. sajandist, mil Sitsiilia oli araablaste võimu all. Arvatakse, et araablased valmistasid safraniga maitsestatud riisipalle, mida täideti liha ja vürtsidega ning seejärel praeti, et muuta need mugavaks kaasavõetavaks toiduks. Lääne-Sitsiilias, eriti Palermos, nimetatakse seda arancina (naissoost), kuna selle ümar kuju meenutab apelsini (arancia itaalia keeles). Ida-Sitsiilias aga eelistatakse nimetust arancino (meessoost), mille kooniline kuju sümboliseerib Etna vulkaani. Ja see sõbralik vaidlus roa nimetuse ja kuju üle käib Sitsiilias endiselt. Kõigele vaatamata on need erinevate täidistega krõbedad pallid väga toitvad ja maitsvad. Ja see hea kraam tuleb alati alla loputada suurepärase kohaliku õllega.

Arancina koostisosad ja variatsioonid

Traditsiooniliselt valmistatakse arancina safraniga maitsestatud Arborio riisist. Täidiseks kasutatakse sageli ragù'd (lihakaste), herneid ja juustu. Pärast täitmist veeretatakse pallid riivsaias ja praetakse kuldpruuniks.

Aga pakutakse ka mitmeid tänapäevaseid variatsioone, mõned näited:

Al burro on täidetud prosciutto ja mozzarella või béchameli kastmega.

Alla Norma on täidetud baklažaani ja ricottaga.

Pistacchio on pistaatsiapähklitega.

Magusad versioonid šokolaadiga.

Piazza Bellini väljakul Santa Caterina kloostris asub Palermo vanim pagaritöökoda “I Segreti del Chiostro”. See pagaritöökoda pärineb 14. sajandist ning on tuntud oma traditsiooniliste Sitsiilia maiustuste poolest, mida algselt valmistasid kloostri nunnad. Pärast viimaste nunnade lahkumist 2014. aastal avati pagaritöökoda 2019. aastal uuesti, et säilitada ja tutvustada neid ajaloolisi retsepte. Neid maiustusi on kõigil võimalik ka kohapeal osta. Kuigi järjekord oli pikk, siis värske ricotta-kreemiga täidetud cannoli oli imehea, mida sai kloostri sisehoovis sitruspuude all nautida.

Minu Palermos viibimise ajal oli võimalik külastada Mehhiko kunstnik Frida Kahlole pühendatud näitust ja seda sülle kukkunud head juhust ei saanud jätta kasutamata. See kuidas Frida Kahlo oma elu on lõendile maalinud, on lihtsalt nii sürreaalne. Kuidas kõik kannatused ja valu läbi pintslitõmmete kunstiks maskeeruvad. Ma lihtsalt unustasin ennast sinna pingile ja vaatasin uuesti ja uuesti seda retrospektiivi. Kõik need teemad, millest ta maalis, olid elust enesest, ausalt, siiralt, häbenemata, ilma filtrita. Ja kui hästi see näitus sobitus Palermo värvide ja temperamendiga.

Huvitav leid Palermos oli linna südames asuv üks vanimaid ja ajalooliselt tähtsamaid hooneid Palazzo Conte Federico. See 12. sajandist pärinev palee on ehitatud Punic-Rooma linnamüüride jäänustele ning sisaldab ainulaadset Araabia-Normanni torni, mis oli kunagi osa linna kaitsesüsteemist. Tänapäeval on palee Federico perekonna elukoht, kelle esivanemad ulatuvad tagasi keiser Friedrich II-ni. Federico perekond omandas palee 17. sajandi keskel ning sellest ajast alates on palee olnud nende kodu. Seda paleed on võimalik külastada ja kui veab, siis perepoeg isiklikult viib palees läbi ekskursiooni (minul vedas). Kindlasti on see koht vaatamist väärt, et kogeda elavat ajalugu, kus ajalooline arhitektuur ja perekonna pärand põimuvad tänapäevase igapäevaeluga.

Ei saanud jätta juhust kasutamata, et paarikümneks sekundiks kuningkule voodile pikali vista.

Linnasüdamest natuke eemal on Palermo kaputsiinide katakombid ja see on üks Sitsiilia kõige erakordsemaid ja mõtlemapanevamaid vaatamisväärsusi, mis on tuntud oma muljetavaldava mummifitseeritud säilmete kogu poolest, mis ulatub 16. sajandist kuni 20. sajandi alguseni. Need katakombid olid prestiižne matmispaik Palermo eliidile. Säilmed on paigutatud erinevatesse koridoridesse vastavalt soole, elukutsele ja sotsiaalsele staatusele, sealhulgas on eraldi alad meestele, naistele, lastele, vaimulikele. Katakombides on umbes 8000 mummifitseeritud keha, sealhulgas tuntud "magav kaunitar" Rosalia Lombardo, kelle keha on erakordselt hästi säilinud. Müstiline ja natuke õõvastav – sajandeid säilinud munga- ja linnakodanike säilmed. Et austada säilmete väärikust on fotode tegemine seal rangelt keelatud.

Esmapilgul tundub Palermo väike linnake Sitsiilias aga kui hakkad vaikselt neid uksi avama, siis saad aru kui suur varakamber selles rikka ajalooga mitmetahulises linnaruumis peidus on. See oli üks väga huvitav kultuuri, kunsti ja ajaloo rännak. Nii palju ilu, erinevaid värve, lõhnu, tundeid. Lohakas elegants koos lahkete inimeste ja linnagurmeega.